Küberkindlustus

CYBERS 1. märts 2023

Tänases KüberCASTis on saatekülaliseks Jonatan Jõks Seesam kindlustusest, kus tema vastutada on kaks väga erinevat teemat – liikluskindlustus ja küberkindlustus. Küberkindlustus on Eestis suhteliselt uus, seega uurivad Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar, et mis eristab küberkindlustust teistest kindlustusliikidest, miks seda vaja on ning mis saab siis, kui arvutiga on toimunud „avarii“ ja kui palju see kõik maksab. 

Kindlustus tegeleb enamasti rahaliselt mõõdetavate kahjude hüvitamisega. Näiteks moraalne kahju ja mainekahju võivad olla mittetaastatavad ning samuti võib olla olukordi, kus ei teata, et kahju on tekkinud. Sageli arvatakse, et väiksemates ettevõtetes ei ole küberohtude pärast vaja muretseda, kuid tegelikkuses on just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted küberpättidele hea sihtmärk, sest sihitakse neid, kellele on lihtsam ligi saada. Arvutiviirus ei vali endale sihtmärki ettevõtte suuruse järgi, seega juba ainuüksi viiruste tõttu tuleks kindlustusteemade peale mõelda. 

Küberkindlustus ei tundu olevat esimene kindlustusliik, mille peale inimesed mõtlevad. Küll aga tasub seda osta mitmetel põhjustel. Põhjuseid on mitmeid, näiteks finantsturvalisus, ligipääs ekspertidele ja enese usaldusväärsuse tõstmine. Näiteks hotellinduses võib küberprobleemide tõttu reaalne kahju tekkida sellest, kui süsteemid on maas ja broneeringuid ei ole võimalik teha. Selle tulemusena jäävad külalised tulemata ning hotellil tulu saamata.  

Kuigi küberturvalisuse ja -kindlustuse peale peaks mõtlema kõik organisatsioonid, on ka valdkondi, mida Seesami küberkindlustus hetkel ei kata. Näiteks ei ole võimalik Seesami tootega küberkindlustada riigiasutusi, elektrijaamu, suuremaid haiglaid ja krediidiasutusi.  

Tuleb siiski tõdeda, et küberkindlustus jäetakse ostmata tihti teadmatusest, et küberriski on võimalik kindlustada. Samuti seetõttu, et elatakse mõtteviisis, et risk ei puuduta meid ning teema on liiga keeruline.  

Päevakajaliste uudiste rubriigis räägib Siim krüpteeritud e-mailide lahendusest, mida Google pakkuma hakkab. Siinjuures on oluline teha meeldetuletus, et kui tarkvara pakub mingit seadistust, siis tuleb veenduda, et see oleks ka sisselülitatud. 

Küberkindlustusest saad täpsemalt kuulata SIIT. 

Viimased postitused

18. mai 2026

NEVERHACK Eesti juht Jürgen Erm: elame andmelekete kuldajastul

NEVERHACK Eesti juht Jürgen Erm rääkis Algorütmi podcastis ettevõtte algusaastatest, müügitehingu telgitagustest prantslastele ning mida kujutab endast tänapäevane turvaseire teenus. Ermi sõnul võib NEVERHACKi turvaseiret lihtsustatult võrrelda digitaalse turvamehega, kelle ülesanne on märgata ohtlikku tegevust enne, kui sellest kasvab suurem intsident.. Pikemalt räägiti ka sellest, mida NEVERHACKi turvaseire teenus tegelikult tähendab. Erm kirjeldab seda lihtsustatult […]

Loe edasi
11. mai 2026

Aleksei Zjabkin: „Kui midagi ei juhtu, siis oled oma tööd hästi teinud“

Küberturvalisuse maailmas räägitakse sageli rünnakutest, kriisidest ja miljarditesse ulatuvatest kahjudest. Vähem on aga juttu  inimestest, kes töötavad selle nimel, et midagi ei juhtukski. Aleksei Zjabkin on üks neist inimestest. Täna juhib ta Neverhacki SOC-i (Security Operations Center) ehk turvaseire keskust, mis töötab ööpäevaringselt, jälgides, analüüsides ja reageerides klientide turvaohtudele. Aleksei teekond küberturvalisusse ei alanud aga [...]

Loe edasi
14. apr. 2026

Kui sa ei tea, kuidas sind rünnata saab, siis sa ei tea ka, kuidas end kaitsta

Neverhacki ründava turbe teenuse juhina küsitakse minult üsna tihti üks ja sama küsimus: “Kas te siis päriselt häkite ettevõtteid?” Lühike vastus on jah. Aga mitte päris nii, nagu inimesed arvavad. Me ei häki selleks, et kahju teha. Me häkime selleks, et kahju ära hoida. Eetiline häkkimine tähendab seda, et me võtame teadlikult ründaja rolli-  kontrollitud [...]

Loe edasi