Mis minult ikka võtta on?

CYBERS 10. apr. 2023

Kas oled kunagi kuulnud kedagi küberteemade vestluse käigus ütlemas, et mis minult ikka võtta on? Mõeldakse, et minul pole telefonis, arvutis, kõvakettal või mälupulgal midagi väärtuslikku. On see ka tegelikult nii? Miskipärast need samad inimesed lukustavad siiski oma koduukse, muretsevad rahakoti asukoha pärast või seavad üles hiirelõkse. Saatejuhid Siim Pajusaar ja Ronnie Jaanhold süstivad tänases episoodis nende mõtete valguses kuulajatesse tervislikus koguses paranoiat.

OpSec minutites räägib Siim ESX serveritest, mis on sattunud lunavara rünnakute alla ja kus kasutatakse ära haavatavust, mille turvauuendus tehti 2021.aasta veebruaris. Seega on endiselt võimalik ära kasutada haavatavusi, mis on tootja poolt mitu aastat tagasi parandatud.

Ehk oled kuulnud nutikatest seadmetest (IoT) nagu näiteks lambipirn, televiisor, külmkapp ja pesumasin, mis paljudel inimestel kodus on ning võivad tihti olla internetiga ühendatud. Kuigi interneti teel juhitavad kodused tehnikavidinad on moodsad ja mugavad, võib nende kaudu tekitada ka üksjagu pahandust. Seega kuidas kasutada oma IoT seadmeid turvalisemalt? Eelkõige tuleks olla oma koduste seadmete võimekusest teadlik – võta märkmik ja mine hakka kaardistama tehnikat, mis on internetiga ühendatud. Pärast kaardistamist mõtle, kas on ikka vaja, et pesumasin saadab telefonile või telekasse teavituse, et pesuprogramm on lõpetanud. Ehk kui Sa funktsiooni ei reaalselt ei kasuta, siis lülita see välja. Kui kaardistus tehtud, siis vaata üle koduse ruuteri seaded – muuda ära nimi, parool ja veendu, et kasutusel on tugev krüpteerimisalgoritm. Mõtle aeg-ajalt uuenduste peale ning hoia seadmete tarkvara värskena. Kui võimalik, siis rakenda mitmetasandilist autentimist ning väldi avalikke WiFi-võrke.

Minnes veelgi isiklikumaks, siis tänapäeval pole inimeste jaoks midagi intiimsemat, kui seda on nende telefon. Me võtame telefoni kaasa kõikjale, kuhu läheme – voodisse, tualetti, tööle, autosse, arsti juurde ja mujalegi. Telefon on kogu aeg sisselülitatud ja hoolitseme pidevalt selle eest, et aku oleks laetud ning kui see tühjenema hakkab, siis muutume koheselt ärevaks ja otsime laadijat. Ilma telefonita oleme justkui abitud.

Telefon on väga võimekas ja teab põhimõtteliselt kõike, sest lisaks sellele, et inimesed hoiavad telefonis väärtuslikku informatsiooni, mida saavad pahalased ära kasutada, on sel muuhulgas näiteks kaamera, mikrofon, liikumissensorid ja ka positsioneerimisvõimekus. Seega on võimalus kuulata telefoni kogu aeg pealt ning salvestada videopilti ja teada, kus igal ajahetkel oled. Isegi kui Su elu pole nii huvitav, et kõike seda teha, siis võib põnevust pakkuda näiteks veebibrauseri autofill ja ajalugu, erinevate kontode info, aga ka failid (pildid, dokumendid) jpm.

Kui Sa tehnoloogia osas veel piisavalt paranoiline ei ole, siis pärast selle episoodi kuulamist vaatad ehk oma nutiseadmeid hoopis teise pilguga.

 

Viited 

Viimased postitused

11. mai 2026

Aleksei Zjabkin: „Kui midagi ei juhtu, siis oled oma tööd hästi teinud“

Küberturvalisuse maailmas räägitakse sageli rünnakutest, kriisidest ja miljarditesse ulatuvatest kahjudest. Vähem on aga juttu  inimestest, kes töötavad selle nimel, et midagi ei juhtukski. Aleksei Zjabkin on üks neist inimestest. Täna juhib ta Neverhacki SOC-i (Security Operations Center) ehk turvaseire keskust, mis töötab ööpäevaringselt, jälgides, analüüsides ja reageerides klientide turvaohtudele. Aleksei teekond küberturvalisusse ei alanud aga [...]

Loe edasi
14. apr. 2026

Kui sa ei tea, kuidas sind rünnata saab, siis sa ei tea ka, kuidas end kaitsta

Neverhacki ründava turbe teenuse juhina küsitakse minult üsna tihti üks ja sama küsimus: “Kas te siis päriselt häkite ettevõtteid?” Lühike vastus on jah. Aga mitte päris nii, nagu inimesed arvavad. Me ei häki selleks, et kahju teha. Me häkime selleks, et kahju ära hoida. Eetiline häkkimine tähendab seda, et me võtame teadlikult ründaja rolli-  kontrollitud [...]

Loe edasi
21. jaan. 2025

Küberjulgeolek 2025: Väljakutsed ja strateegiad

Küberturvalisus on muutunud oluliseks äristrateegia osaks, mis määrab organisatsioonide suutlikkuse kaitsta oma digitaalseid varasid ja jätkata tegevust ka kriisiolukordades. Küberrünnakute majanduslik mõju ulatub hinnanguliselt 1,5%-ni maailma SKP-st, mistõttu 2025. aasta toob kaasa märkimisväärseid väljakutseid ja vajadust pidevale arengule kaitse strateegiates. Eriti oluline on see ka Eestis, kus digilahendused on laialdaselt kasutusel nii avalikus kui erasektoris. […]

Loe edasi