Seekordses Kübercast’i episoodis maalivad saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar meile häkkeri portree – kes ta on ja kas ta peab alati negatiivse alatooniga defineeritud olema? OpSec minutid muutuvad sel korral start-up muinasjutuks, kus leiavad oma koha nii riskijuht, turvajuht, GDPR kui ka episoodi peakangelane häkker.
Häkker on tegelikult tavaline inimene koos oma vooruste ja vigadega. Üldiselt on häkkerid pigem introvertsed ja orienteeritud rohkem tehnilisele mõtlemisele kui inimestele, mistõttu võib jääda mulje, et neil jääb empaatiavõimest vajaka. Samuti on häkkerid osavad kastist välja mõtlejad.
Mõeldes sellele, kuidas ühiskond näeb häkkereid või üldiselt IT-inimesi, siis vastab see ilmselt suuremalt jaolt eeltoodud kirjeldusele. Teatavasti on ikka nii, et ükskõik milline tehnikamure tekib, siis lihtne on abi saamiseks pöörduda IT-inimese poole. Isegi kui sel inimesel pole aimugi, kuidas probleemi lahendada, mõtleb ta midagi ikka välja. Loomulikult ei saa üle ega ümber stereotüübist, et küll need IT-inimesed ühed nohiklikud pika patsiga poisid ole.
Kui hakata otsima tunnuseid, mille järgi häkkerit ära tunda, siis tegelikult on see keeruline, sest nad ei erine ülejäänud inimestest. IT-inimestel üldiselt on näiteks tihti sülearvuti kleepse täis, sest kui päevast päeva seda kasutad, siis miks mitte lisada asjale iseloomu ja kleepida arvutile näiteks pilte ja slogan’eid, mis kuidagi rõõmustavad või motiveerivad. Üldistes vestlustes on nii häkkerid kui IT-inimesed huvipakkuvate teemadega väga hästi kursis ja sõpruskonnas suheldes võib kuulda erialaseid termineid.
Häkkeri keelekasutus on enamasti väga täpne ja jälgib väga täpselt sõnumi sisu. Samuti võivad häkkerid muutuda kärsituks, kui vastaspool end arusaadavalt väljendada ei oska. Seetõttu võib kirjalik suhtlus suulisest palju edukamaks osutuda.
Võib öelda, et häkkerit motiveerivad uudsus ja värske info levitamine ning miks mitte ka probleemi lahendamine tehniliselt kavalal viisil.
Muinasjuttu start-up’ist ja mõtteid häkkeri olemusest saab kuulata SIIT.
Iga kord, kui ettevõte kaotab kümneid või sadu tuhandeid eurosid petuarvete, võltsitud maksekorralduste või ärikirjapettuse tõttu, kasutatakse sama väljendit: “langeti küberrünnaku ohvriks.” Ehk oleks aeg rääkida ausalt: tegu ei olnud tehniliselt keeruka rünnakuga, vaid rünnak algas hästi üles ehitatud manipulatsiooniga, mille eesmärk oli panna inimene uskuma, et ta teeb argiseid ja hädavajalikke toiminguid. Raamatupidaja töö […]
Neverhacki ründava turbe juht Kaspar Jüristo pälvis Eesti esimesel riiklikul konkursil Digiauhinnad 2026 “Hea häkkeri” tunnustuse. Auhinna eesmärk on tunnustada nn valge kaabu eksperte, kelle töö aitab avastada kriitilisi turvanõrkusi enne, kui neid jõuavad ära kasutada kurjategijad. Kolmapäeval, 27. mail Telliskivi loomelinnakus toimunud pidulikul galal kuulutati välja Eesti esimese riikliku konkursi Digiauhinnad 2026 võitjad. Rambivalgusesse […]
Tehnoloogia areneb kiiremini, kui regulatsioonid ja inimeste teadmised järele jõuavad. Pettused muutuvad usutavamaks, tööriistad võimsamaks ja nende kasutamisega kaasnev mugavus kasvab samuti kiiresti, kirjutab Ronnie Jaanhold. Arst kuulab patsienti, keskendub ja küsib täpsustavaid küsimusi. Ta ei kirjuta midagi üles, sest vestlus salvestatakse ning tehisintellekt koostab sellest ise haigusloo. Arstil jääb nüüd rohkem aega patsiendi jaoks, […]
