Seekordses Kübercast’i episoodis maalivad saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar meile häkkeri portree – kes ta on ja kas ta peab alati negatiivse alatooniga defineeritud olema? OpSec minutid muutuvad sel korral start-up muinasjutuks, kus leiavad oma koha nii riskijuht, turvajuht, GDPR kui ka episoodi peakangelane häkker.
Häkker on tegelikult tavaline inimene koos oma vooruste ja vigadega. Üldiselt on häkkerid pigem introvertsed ja orienteeritud rohkem tehnilisele mõtlemisele kui inimestele, mistõttu võib jääda mulje, et neil jääb empaatiavõimest vajaka. Samuti on häkkerid osavad kastist välja mõtlejad.
Mõeldes sellele, kuidas ühiskond näeb häkkereid või üldiselt IT-inimesi, siis vastab see ilmselt suuremalt jaolt eeltoodud kirjeldusele. Teatavasti on ikka nii, et ükskõik milline tehnikamure tekib, siis lihtne on abi saamiseks pöörduda IT-inimese poole. Isegi kui sel inimesel pole aimugi, kuidas probleemi lahendada, mõtleb ta midagi ikka välja. Loomulikult ei saa üle ega ümber stereotüübist, et küll need IT-inimesed ühed nohiklikud pika patsiga poisid ole.
Kui hakata otsima tunnuseid, mille järgi häkkerit ära tunda, siis tegelikult on see keeruline, sest nad ei erine ülejäänud inimestest. IT-inimestel üldiselt on näiteks tihti sülearvuti kleepse täis, sest kui päevast päeva seda kasutad, siis miks mitte lisada asjale iseloomu ja kleepida arvutile näiteks pilte ja slogan’eid, mis kuidagi rõõmustavad või motiveerivad. Üldistes vestlustes on nii häkkerid kui IT-inimesed huvipakkuvate teemadega väga hästi kursis ja sõpruskonnas suheldes võib kuulda erialaseid termineid.
Häkkeri keelekasutus on enamasti väga täpne ja jälgib väga täpselt sõnumi sisu. Samuti võivad häkkerid muutuda kärsituks, kui vastaspool end arusaadavalt väljendada ei oska. Seetõttu võib kirjalik suhtlus suulisest palju edukamaks osutuda.
Võib öelda, et häkkerit motiveerivad uudsus ja värske info levitamine ning miks mitte ka probleemi lahendamine tehniliselt kavalal viisil.
Muinasjuttu start-up’ist ja mõtteid häkkeri olemusest saab kuulata SIIT.
Kui minna mõttes 15–20 aastat tagasi tehnoloogiakonverentsile, ei ole vaja väga teravat silma, et saali üldpilti kirjeldada: seal istub paarsada meest ja mõni naine. Kui oled saalis nagu valge vares, jääd igal juhul silma. Aga kas sellepärast, et sul on midagi asjalikku öelda või lihtsalt seetõttu, et oled ruumis üks väheseid vastassoo esindajaid? Tehnoloogias ja […]
On hommik, mil ärkame ja avastame, et kogu riigis ei ole elektrit. Seejärel saabub valitsuselt teade, et pangad on kokku kukkunud ning raha on kontodelt kadunud. Mõni hetk hiljem selgub, et nii sisu kui ka teade ise on võltsitud. Selline võib olla näiteks osa nuitkast koordineeritud küberrünnakust, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas võimalikult palju segadust […]
Tänapäeva kodudes on robottolmuimejad, muruniidukid, televiisorid ja turvakaamerad üha tavapärasemad seadmed, mis muudavad elu mugavamaks. Tegelikult võib aga iga internetti ühendatud vidin kujuneda niinimetatud avatud aknaks, mille kaudu pääseb ründaja ligi väärtuslikule teabele, näiteks töömeilidele, fotodele või dokumentidele. Samuti võib seadme abil kaardistada, millal pererahvas on kodus ja millal reisil. NeverHacki rahvusvahelise koostöö juht Anett […]
