Mis tarkvara hapneb 2023. aastal?

CYBERS 27. märts 2023

Kuidas on võimalik, et tarkvara hapneb ja muutub taakvaraks? Mida tähendab tarkvara elukaar ja millise tarkvara planeeritud elukaar lõppeb 2023. aastal? KüberCast saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar vaatavad nostalgitsedes minevikku, kuid ei unusta ka helget tulevikku. Nad julgustavad viskama hapuks läinud kartulisalatid külmkapist välja, et asendada need värskete ja loodetavasti maitsvamate versioonidega. 

Seekordsed OpSec minutid panevad mõtlema sellele, et rakenduste ja tehnoloogia puhul pole nende eluiga kunagi teada. “Maailmamuutev” tarkvara võib üleöö välja tulla, kuid võib sama kiiresti kaduda, mistõttu peab alati tagavaraplaan olemas olema. 

Kui tarkvara millegagi võrrelda, siis toit on väga hea analoog, sest lihtsustatult öeldes on tarkvara arvuti toit. Hea tarkvara valmistamiseks on vaja häid kokkasid (tarkvaraarendajaid), süsteemset lähenemist (projektijuht, tootejuht), head retsepti (plaan, arhitektuur), kvaliteetset toorainet ja komponente (jätkusuutlik framework jm) ning korraliku varustusega kööki. Tead ju isegi, et kui toit liiga kaua seisab, siis läheb see hapuks. Nii ka tarkvara. Toiduanaloogiaga on nüüd kõik, sest õnneks on tarkvara võimalik jätkuvalt edasi arendada ja niiviisi saab hapnemisprotsessi väga pikalt edasi lükata. Olukord võib kardinaalselt muutuda kui tarkvara arendaja otsustab oma küpsetise edasi arendamise lõpetada või uuenduste väljalaskmist oluliselt venitada. Uuendused on need, mis hoiavad tarkvara hapnemise eest ning teevad häkkerite elu natukenegi keerulisemaks, sest pahalased jälgivad pidevalt, et mis tarkvara on hapnemas ja kus võib tekkida haavatavusi, mida saab ära kasutada. 

Kümme aastat tagasi kasutusele võetud või eraldi arendatud tarkvara ei vasta automaatselt tänapäevastele vajadustele ei funktsionaalsuse, turvalisuse ega ka muude mõõdetavate parameetrite järgi – sellisest tarkvarast saab “taakvara”. Taakvara on enamasti infosüsteem, mis on mingil ajahetkel ettevõtte vajaduste rahuldamiseks arendatud, kuid hiljem on jäänud uuendamata ja seetõttu ka hapnema. Tarkvaral nagu paljul muulgi siin maailmas on elukaar, mis algab sünniga ning lõppeb sellega, et kuulutatakse välja End of Life. Sellega on konkreetne tarkvara versioon otsas ja seda rohkem ei toetata ehk uuendusi enam tulemas ei ole. Kasutajaid julgustatakse kasutama värsket versiooni või leidma alternatiive, mida tulevikus kasutada. 

Oled ilmselt pikalt mõelnud, et mis siis 2023. aastal hapuks läheb? Mõned hapnevad tooted on Microsoft operatsioonisüsteemid ja rakendused (nt Windows 8.1, Office 2013, Exchange 2013), Linux operatsioonisüsteemid (nt Ubuntu 18.04), andmebaasid (nt Postgre 11.7, MySQL 5.7). 

Hapnevast tarkvarast ja selle elukaarest saad täpsemalt kuulda SIIT. 

Viited 

OpSec uudis 

End of Support tarkvara 

End of Life vol1 

End of Life vol2  

Miks Android telefoni uuendada? 

Kas vanad või kasutatud telefonid on turvalised? 

Viimased postitused

14. okt 2026

Eesti politsei vastab küberkurjategijatele nende endi relvadega

Küberpettusest on saanud kurjategijate üks atraktiivsemaid ärimudeleid: ohvrini jõudmiseks ei pea kodust lahkuma, käsi määrima ega isegi temaga kunagi kohtuma. Tegutseda saab teiselt poolt maakera, krüpteeritud suhtluskanalite ja võltsitud identiteetide taga ning teadmisega, et tõenäosus vahele jääda on väike. Eesti politsei ja rahvusvaheliste partnerite mastaapse operatsiooni tulemusena said kelmusi korraldavad kurjategija selge sõnumi, et politsei […]

Loe edasi
8. okt 2026

Rita Käit: ära ole naine, ole professionaal! Naistel tuleb pädevus justkui välja teenida

Kui minna mõttes 15–20 aastat tagasi tehnoloogiakonverentsile, ei ole vaja väga teravat silma, et saali üldpilti kirjeldada: seal istub paarsada meest ja mõni naine. Kui oled saalis nagu valge vares, jääd igal juhul silma. Aga kas sellepärast, et sul on midagi asjalikku öelda või lihtsalt seetõttu, et oled ruumis üks väheseid vastassoo esindajaid? Tehnoloogias ja […]

Loe edasi
5. okt 2026

Küberekspert: kõiki rünnakuid pole enam võimalik ära hoida

On hommik, mil ärkame ja avastame, et kogu riigis ei ole elektrit. Seejärel saabub valitsuselt teade, et pangad on kokku kukkunud ning raha on kontodelt kadunud. Mõni hetk hiljem selgub, et nii sisu kui ka teade ise on võltsitud. Selline võib olla näiteks osa nuitkast koordineeritud küberrünnakust, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas võimalikult palju segadust […]

Loe edasi