Milline näeb välja õngitsuskiri?
Järjekordses KüberCasti episoodid arutlevad saatejuhid Ronnie Jaanhold ja Siim Pajusaar koos saatekülalisega Kaspar Jüristo (Offensive Security team lead – CYBERS) järjekordselt teemat – e-mail.
Aastal 2020 on e-maili aadress 4 Miljardil inimesel ehk umbes 50% maailma kodanikest omab e-maili aadressi. Keskmiselt on igal ühel 1,75 e-maili aadressi. E-mail on digitaalse ühiskonna üks nurgakividest ja vankumatu vundamendi osa.
Räägime seekord õngitsuskirjadest ja sellest kuidas õngitsuskirja koostada. Seda kuidas pahad koostavad õngitsuskirju ja natukene ka sellest kuidas ettevõttes läbi viia õngitsuskirja testi. Ettevalmistus mõlemaks on üsna sarnane.
Neverhacki ründava turbe teenuse juhina küsitakse minult üsna tihti üks ja sama küsimus: “Kas te siis päriselt häkite ettevõtteid?” Lühike vastus on jah. Aga mitte päris nii, nagu inimesed arvavad. Me ei häki selleks, et kahju teha. Me häkime selleks, et kahju ära hoida. Eetiline häkkimine tähendab seda, et me võtame teadlikult ründaja rolli- kontrollitud [...]
Küberturvalisus on muutunud oluliseks äristrateegia osaks, mis määrab organisatsioonide suutlikkuse kaitsta oma digitaalseid varasid ja jätkata tegevust ka kriisiolukordades. Küberrünnakute majanduslik mõju ulatub hinnanguliselt 1,5%-ni maailma SKP-st, mistõttu 2025. aasta toob kaasa märkimisväärseid väljakutseid ja vajadust pidevale arengule kaitse strateegiates. Eriti oluline on see ka Eestis, kus digilahendused on laialdaselt kasutusel nii avalikus kui erasektoris. […]
Kiirelt areneval digiajastul seisab tootmissektor silmitsi üha suurema hulga küberjulgeoleku ohtudega. Rahvusvaheliste ning keerukate operatsioonidega ettevõtted peavad need ohud juba eos maandama, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri. Loe blogist ja kuula saadet, kuidas Hanza Grupp sellele kõigele lähenenud on.
