Me oleme kõik digitaalsed kodanikud, elame me digitaalsel maal. Küberohud varitsevad meid kõikjal- loeme nendest uudistes ja teavituskampaaniaid on palju. Digitaalsetele varadele rakenduvad digitaalsed ohud- me võime jääda ilma oma andmetest, usaldusväärsusest või veel hullem- maisest varast. Piisab valesse kohta digitaalse allkirja jätmisest kui terve elu võib muutuda tundmatuseni. Oleme pannud saate pealkirjaks „Kuidas alustada isikliku küberkaitsega“ ja seda just seetõttu, et anda suuniseid kuulajale mida silmas peaks pidama.
Seda teemat lahkame seekord CYBERS’i ründava meeskonna tiimijuhi Kaspar Jüristoga.
Kui minna mõttes 15–20 aastat tagasi tehnoloogiakonverentsile, ei ole vaja väga teravat silma, et saali üldpilti kirjeldada: seal istub paarsada meest ja mõni naine. Kui oled saalis nagu valge vares, jääd igal juhul silma. Aga kas sellepärast, et sul on midagi asjalikku öelda või lihtsalt seetõttu, et oled ruumis üks väheseid vastassoo esindajaid? Tehnoloogias ja […]
On hommik, mil ärkame ja avastame, et kogu riigis ei ole elektrit. Seejärel saabub valitsuselt teade, et pangad on kokku kukkunud ning raha on kontodelt kadunud. Mõni hetk hiljem selgub, et nii sisu kui ka teade ise on võltsitud. Selline võib olla näiteks osa nuitkast koordineeritud küberrünnakust, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas võimalikult palju segadust […]
Tänapäeva kodudes on robottolmuimejad, muruniidukid, televiisorid ja turvakaamerad üha tavapärasemad seadmed, mis muudavad elu mugavamaks. Tegelikult võib aga iga internetti ühendatud vidin kujuneda niinimetatud avatud aknaks, mille kaudu pääseb ründaja ligi väärtuslikule teabele, näiteks töömeilidele, fotodele või dokumentidele. Samuti võib seadme abil kaardistada, millal pererahvas on kodus ja millal reisil. NeverHacki rahvusvahelise koostöö juht Anett […]
