NEVERHACK Estonia
21. jaan 2025
Küberturvalisus on muutunud oluliseks äristrateegia osaks, mis määrab organisatsioonide suutlikkuse kaitsta oma digitaalseid varasid ja jätkata tegevust ka kriisiolukordades. Küberrünnakute majanduslik mõju ulatub hinnanguliselt 1,5%-ni maailma SKP-st, mistõttu 2025. aasta toob kaasa märkimisväärseid väljakutseid ja vajadust pidevale arengule kaitse strateegiates. Eriti oluline on see ka Eestis, kus digilahendused on laialdaselt kasutusel nii avalikus kui erasektoris.
2025. aasta küberjulgeoleku trendid ja strateegiad:
Tehisintellekt: kahe teraga mõõk
Mida nutikam on meid ümbritsev tehnoloogia, seda haavatavam on see küberrünnakutele. AI on jõudnud organisatsioonide igapäevaellu ning on kohandatud ärimudelitesse. Sama kehtib ka kuritegelike organisatsioonide kohta. Tehisintellekt on pahalaste abimees kiiremate ja ulatuslikumate rünnakute korraldamiseks. Ennustatakse, et 2027. aastaks kasutab AI-d ligikaudu 17% kõigist küberrünnakutest.
Näiteks üks AI toel kasvav rünnakutüüp on arvepettus. Ainuüksi novembris teavitas RIA neljast õnnestunud arvepettusest, mille käigus Eesti ettevõtted kaotasid kokku ligi 300 000 eurot. Petturid saatsid koostööpartneri nimel arveid, milles oli muudetud pangakonto number, juhtides sellega maksed enda kontodele.
Samas aitab tehisintellekt ka kaitse poolel, võimaldades kiiremat ja täpsemat ohtude analüüsi ning ennetust. Kuid organisatsioonid peavad olema ettevaatlikud, et vältida tundliku teabe jagamist avalike AI-süsteemidega, mis võivad tekitada täiendavaid haavatavusi. Gartneri* hinnangul liigub fookus traditsiooniliselt struktureeritud andmetelt järjest enam struktureerimata andmete – näiteks tekstide, piltide ja videote – kaitsmisele. Lisaks kasutatakse üha enam sünteetilisi andmeid, et säilitada privaatsust ja vähendada tundlike andmete lekkimise riske.
Identiteedi ja juurdepääsuhalduse laiendamine masinate identiteetidele
Pilveteenuste ja automatiseerimise laia leviku tõttu muutub masinate identiteetide kaitse vältimatuks. Gartneri sõnul on masinate identiteetide ebapiisav haldamine üheks suurimaks riskiteguriks, kuna see avab uksi volitamata juurdepääsule ja andmeleketele. Edukad organisatsioonid arendavad strateegiaid, mis hõlmavad masinate identiteete osana üldisest identiteedi ja juurdepääsuhalduse (IAM) raamistikust.
Lunavararünnakud: millal, mitte kas
Lunavara rünnakud jäävad ka 2025. aastal üheks peamiseks küberohuks ning seda on juba aastaid nimetatud kui ühte kahjulikumat globaalset kuritegevust. Lunavararünded ei näita ka tulevastel aastatel vaibumise märke, kuna selle levinud ja tulus „ärimudel“ areneb pidevalt edasi.
Seega täielik küberintsidentide vältimine pole reaalne. Ettevõtted saavad rünnakuid ennetada ning tagajärgi juba eos leevendada. Siinkohal on väga oluline järgida kõige levinumaid meetmeid, nagu tarkvara pidev uuendamine, regulaarsed varukoopiad (vähemalt kolmes asukohas), kasutajate õiguste regulaarne ülevaatus ja personali koolitamine. Need meetmed on siiski jäämäe veepealne osa. Planeerimine ja ennetamine on võtmetähtsusega – alates täiustatud tuvastus- ja reageerimislahendustest kuni tõhusate andmete taastamise strateegiateni.
Kübersõda ja geopoliitilised pinged
Geopoliitiline olukord on Eesti ja kogu läänemaailma jaoks suurendanud küberohtude taset. Küberründed elutähtsa taristu suunas on osa hübriidsõjast. Lisaks lunavarale on sagenenud teenusetõkestusrünnakud (DoS), mis on suunatud oluliste teenuste katkestamisele. Samuti on suurenenud rünnakud läbi tarneahela, mille korral rünnatakse hoopis teenuspakkujaid, saades seeläbi ligipääsu suurele osale mitmete ettevõtete andmetest.
Sellised ohud rõhutavad riistvara, tulemüüride ja kriitiliste süsteemide turvalisuse ülevaatamise ja tugevdamise tähtsust. Energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektorid on eriti sihikul, mis nõuab ennetavat ja strateegilist lähenemist nende kaitsmiseks. Eriti tugevalt tunnevad väljakutset just NATO liikmesriigid.
Küberjulgeoleku talentide puudus: püsiv väljakutse
Küberjulgeoleku spetsialistide puudus on endiselt globaalne probleem ja ka Eesti pole erandiks. Hinnanguliselt on täna puudu üle 500 küberturbe spetsialisti, et ettevõtete nõudlust rahuldada.
Kuigi nõudlus ületab pakkumise, muudab tööalane surve selles sektoris talentide hoidmise pidevaks väljakutseks. Organisatsioonid peavad töötama välja atraktiivsemad ja jätkusuutlikumad pakkumised sektori spetsialistidele, sealhulgas töötingimuste parandamine ja kasvuvõimaluste pakkumine.
Olemasolevate talentide hoidmine muutub aina raskemaks. Gartneri uuringud näitavad, et küberturvalisuse valdkond seisab silmitsi tõsise vaimse tervise kriisiga: 62% küberturvalisuse juhtidest on kogenud läbipõlemist, mis otseselt ohustab organisatsiooni turvalisust. Raportist selgub, et organisatsioonid, kes investeerivad spetsialistide vaimse heaolu programmidesse, kogevad 2027. aastaks 50% vähem läbipõlemisega seotud töötajate lahkumist. Olulised sammud hõlmavad töökoormuse tasakaalustamist, stressi vähendamist ja meeskonna heaolu integreerimist igapäevastesse tööprotsessidesse.
Küberjulgeoleku maastik esitab 2025. aastaks organisatsioonidele keerulisi väljakutseid, mis nõuavad paremat ettevalmistust kui kunagi varem. Kuigi murranguliselt uusi lahendusi ei nähta hetkel tulemas, on rünnakute ulatus suurem, ohvrite leidmine kiirem ning haavatavuste ärakasutamine efektiivsem. Valmisolek nõuab organisatsioonilt strateegilist lähenemist, mis ühendab tehnoloogia optimeerimise, töötajate heaolu tagamise ja paindlikkuse, et pidevalt muutuva ohumaastikuga kohaneda. Sõnum on selge: küberturvalisus ei ole enam pelgalt IT-teema – see on kriitiline osa organisatsiooni jätkusuutlikkusest ja vastupidavusest.
*Viidatud uuring: Gartner, “Top Trends in Cybersecurity for 2025,” Richard Addiscott, Anson Chen, Joerg Fritsch, Tom Scholtz, Will Candrick, Jeremy D’Hoinne, John Watts, Chiara Girardi, Manuel Acosta, Felix Gaehtgens, Oscar Isaka, Alex Michaels, 12 December 2024, ID G00822766.
