Juba kiviajast saati on inimene voolinud endale mitmesuguseid vahendeid, et oma olemist mugavamaks teha, kolmejalgsest taburetist, lossidest kuni rattaventiilini. Viimasel ajaloo silmapilgul on lisandunud vaatevälja täiesti eraldiseisva asjana internet. Internet – inimlooma kollektiivne teadmine. Võimaldab talletada teadmist, võimaldab silmapilkset suhtlust, võimaldab tänapäeva majandust. Internet on infovahetusplatvorm, ilma milleta tunneb moodne inimene rahutust. Ilma milleta lakkaksid väga paljud ärid üldse olemast. Me oleme internetist väga sõltuvad nii individuaalsel kui ka kollektiivsel (ettevõte, riik) tasemel.
Klassikaliselt on internet olnud kättesaadav läbi personaalarvuti. Siit edasi on internet olnud kättesaadav läbi pihuarvuti/telefoni, tahvli või millegi muu sarnase enamlevinud kasutajaliidese vahendusel.
Värkvõrk ehk Internet of Things on nähtus omaette. IoT näol on tegemist asjadega, millel traditsioonilises mõttes on puudunud igasugune vajaduse olla ühenduses internetiga, kuid nüüdsel ajal, kui protsessor on muutunud sedavõrd kompaktseks ja odavaks ning internet on sama lihtsalt kättesaadav kui pakk küpsist, on tulnud nii mitmedki Asjade tegijad mõttele, et prooviks, kuidas nende toode kokku sobib internetiga. Paljudel juhtudel on väärtuspunkt tarbijale mõistetav, näiteks kodune signalisatsioon, (veebi)kaamera, ja sealt edasi väiksemate väärtuspunktideni – internetti ühendatav (käe)kell, kaal, vererõhumõõtja, – kuni täiesti jaburate asjadeni: internetti ühendatav vibraator, madrats, (külmkappi) munarest, mis ütleb oma omanikule, kui mitu muna on külmkapis ja millised nendest parasjagu aeguma hakkavad. Olgu internetti ühendatavaks esemeks ükskõik mis, on nende esemete põhilisteks draiveriteks/võimaldajateks paar olulist punkti:
Enamasti ei ole ka asjade tootjad valmis pakkuma kvaliteetset järelteenindust ja toote edasist tuge oma tarbijale. See tähendab, et kui me ostame tarkvara, siis me saame versiooniuuendused ja paigad oma tootetoega reeglina kaasa, kuid radiaatori või vibraatoritootja ei ole üldiselt pidanud liigselt muretsema selle ahela pärast, sest niikaua kuni toode töötab, ei pea nad selle toote elutegevuse sees tuge pakkuma tootevärskenduste vmt näol. Kui sellesse valemisse lisada ka tarbija võrdlemisi vähene teadlikkus, siis on valminud ohtlik kombinatsioon, kus ohvriteks on kõik osapooled: nii klient, kes toodet tarbib, kui ka kõik teised toote kliendid kui ka tootja ise.
Ja elektripirni tootjal, kes on otsustanud oma järgmise generatsiooni lambipirnid internetti ühendada. Möödapanekuks ja ebaturvalise seadme ehitamiseks on võimalusi rohkem kui küll. Kui algupäraselt on elektripirn stand-alone toode, mis läheb tööle ainult sellel hetkel, kui ta voolu saab, siis internetti ühendatud elektripirn on voolu all pidevalt ja kogu aeg. Seda seetõttu, et ta peab olema valmis selleks, kui tema omanik oma nutiseadmest tellib ta sisselülituse. Selle jaoks, et sisselülitamine saaks toimuda, ootab pirn, et tema omanik tutvustaks ennast tema ees – tavaliselt kasutajanime ja parooli või mingi sarnase kombinatsiooniga. See on esimene koht, kus on võimalik mööda panna nii elektripirni omanikul kui ka elektripirni tootjal. Elektripirni omanik ei mõtle tavaliselt selle peale, et keegi teine peale tema võiks tunda huvi pirni sisselülitamise vastu. Seal ta eksib. Elektripirni tootja paneb mööda tavaliselt seetõttu, et need mehhanismid, mis küsivad parooli, tavaliselt ei ole võimekuse piirangute pärast liiga osavad või on halvasti rakendatud. Kuna mikroprotsessor, mida elektripirn kasutab, on palju võimekam kui ainult ühe lülituse jaoks, siis on võimalus panna seda pirni ka muid asju tegema. Ulme? Ei ole. Juba on ette tulnud juhtumeid, kus elektripirni stiilis seadmed, kes on internetis pahalaste poolt üle võetud, on pandud ründama riike ja ettevõtteid internetis. Ja valdavalt on tegemist seadmetega, kus tarbija pole oma vaikeparooli ära muutnud. Niisamuti tekivad kõikvõimalikud privaatsusküsimused – internetti ühendatud madratsite, vibraatorite, kaalude, munarestide ja radiaatoritega.
Ei ole. Kindlasti on tegemist millegagi, mis muudab elu kuidagi lihtsamaks, paremaks või mugavamaks. Kuid siin on mõned küsimused ja punktid, mida tasub arvesse võtta, kui tutvustate oma majapidamises uut interneti võimekusega külmkappi või elektripirni.
Loe lisaks:
Kiirelt areneval digiajastul seisab tootmissektor silmitsi üha suurema hulga küberjulgeoleku ohtudega. Rahvusvaheliste ning keerukate operatsioonidega ettevõtted peavad need ohud juba eos maandama, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri. Loe blogist ja kuula saadet, kuidas Hanza Grupp sellele kõigele lähenenud on.
CYBERS ühines Euroopa juhtiva küberjulgeoleku kontserniga NEVERHACK SAS, et tugevdada turupositsiooni, laiendada haaret ja pakkuda klientidele lisaväärtust.
Tänapäeva kiiresti arenevas digimaailmas on ettevõtete edu võti pakkuda mitte ainult innovaatilisi, vaid ka turvalisi teenuseid. KüberCASTi viimases osas jagas Andres Kostiv, teenusedisaini ja kasutajakogemuse ekspert, olulisi teadmisi ja näpunäiteid, kuidas integreerida küberturvalisus teenusedisaini, et luua kliendikeskseid ja turvalisi digilahendusi.
