Kiiresti arenevas tehnoloogia maailmas on küberjulgeolek innovatsiooni esirinnas. Seekordses KüberCASTi episoodis jagab Marko Haarala Cisco’st mõtteid sellest, kuidas tehisintellekti (AI) ja keeleliideste integreerimine kujundab küberjulgeoleku tulevikku. Teeme postituses lühikokkuvõtte podcastist et mõista, kuidas AI revolutsiooniliselt küberjulgeoleku maailma muudab.
Marko Haarala, kes juhib Cisco’s Soome ja Baltikumi julgeolekuvaldkonna pingutusi, toob kaasa üle kahe dekaadi valdkonna kogemusi. Marko arutleb selle üle, kuidas julgeoleku maastik on muutunud alates 90ndatest, mil võrgud ja tehnoloogiad olid oluliselt tänapäevasest erinevamad. Rikkaliku taustaga erinevates julgeoleku aspektides leiab ta end nüüd Cisco’s töötamas tuleviku arhitektuuri kallal.
Vestlus algab tagasivaatega 2000. algusaastatele, mil “järgmise põlvkonna (next-generation)” oli tehnoloogia kõige kuumem märksõna. Kõike reklaamiti “next-gen”märgi all, kuid nüüd tundub, et tulevik kuulub tõesti AI-le. AI on imbunud julgeoleku valdkonda ja Marko rõhutab, et on parim aeg kasutada AI-d küberohtude tõhusaks tõrjumiseks. AI pole lihtsalt märksõna; see on küberjulgeoleku maailmas mängumuutja. Marko rõhutab, et ettevõtted peavad omandama andmetega töötamise oskused, et olla AI maailmas edukad. AI õitseb andmetest ja see on jõuallikas, mis ajendab AI integreerimist erinevatesse turvatoodetesse. Kuna küberriskid muutuvad ja arenevad kiire tempoga, on AI kriitiline vahend, et aidata küberturbe spetsialistidel sammu pidada.
Cisco märkimisväärne näide tehisintelligentsi integreerimisest on AI-toega tulemüüriabi. See abiline/assistent on loodud lihtsustama tulemüüri seadistuste loomist, auditit, testimist ja tõrkeotsingut. Kasutajad saavad nüüd ka tulemüüriga vestelda, selle asemel et reegleid käsitsi konfigureerida ja see muudab protsessi efektiivsemaks ja veavabamaks. Kuigi tulemüüridel pole tundeid, juhendavad inimesi AI-poolt loodud isiksused, et kasutajatel oleks parem ja mugavam turbevestlusi pidada.
Tuhandete tulemüüri reeglite keerulises keskkonnas saab AI mängida võtmerolli just reeglite analüüsimisel ja optimeerimisel. See aitab spetsialistidel mõista oma turbepoliitikate mõjusid ja tuvastada võimalikke probleeme enne kui need kriitilisteks muutuvad. Keelemudelid, nagu AI, on küberjulgeolekus uskumatult võimsad tööriistad. Need suudavad töödelda suuri andmemahtusid, tuvastada kõrvalekaldeid ja korreleerida teavet, et pakkuda võimalikest ohtudest terviklikku ülevaadet. Küberjulgeoleku maailmas on andmed uus nafta ja AI on selle jõu käsitlemise vahend.
AI tuleviku teekaart küberjulgeolekus näib lootustandev. Cisco rakendab juba AI lahendusi erinevates toodetes, näiteks nende Meraki pilvepõhises platvormis. Eesmärk on kasutada AI-d mitte ainult probleemide esiletoomiseks, vaid ka lahenduste pakkumiseks, muutes küberjulgeolek tõhusamaks ja efektiivsemaks.
AI edukus küberjulgeolekus sõltub suuresti andmete kvaliteedist, mida talle toidetakse. Marko rõhutab, et kui söödad AI-le pahatahtlikke andmeid, annab see kahjulikke vastuseid. Seetõttu on oluline tagada, et AI koolitusandmed oleksid täpsed ja usaldusväärsed. Marko tunnistab, et AI võib pakkuda uskumatuid teadmisi, kuid rõhutab ka, et vastuste kvaliteet sõltub esitatud küsimustest. On oluline, et kasutajad sõnastaksid oma päringud efektiivselt, et saada AI-st tähendusrikast teavet.
Küberjulgeoleku tõhustamiseks on oluline lammutada tõkked erinevate turvatehnoloogiate vahel. Kui erinevad süsteemid saavad omavahel suhelda ja jagada andmeid, saab AI pakkuda põhjalikumat ülevaadet potentsiaalsetest ohtudest. See lähenemine on eriti väärtuslik keerukate ning mitmekülgsuste rünnakute tuvastamisel.
AI integreerimine küberjulgeoleku maailma pole pelgalt trend, vaid hädavajalik samm. Marko Haarala rõhutab, et AI aitab julgeolekuprofessionaalidel optimeerida oma tegevusi, teha paremaid otsuseid ja püsida samas tempos kiiresti areneva ohtude maastikuga. Kui AI jätkab arengut, võime oodata tulevikku, kus vestlused tulemüüridega on sama levinud kui Google’ilt juhiste küsimine.
Kuula seekordset episoodi koos Marko Haaralaga (CISCO) ja saatejuhtide Ronnie Jaanholdi ja Siim Pajusaarega, et mõista paremini kuidas küberjulgeolek ja AI maailm kokku käivad SIIT > KüberCASt #23
Iga kord, kui ettevõte kaotab kümneid või sadu tuhandeid eurosid petuarvete, võltsitud maksekorralduste või ärikirjapettuse tõttu, kasutatakse sama väljendit: “langeti küberrünnaku ohvriks.” Ehk oleks aeg rääkida ausalt: tegu ei olnud tehniliselt keeruka rünnakuga, vaid rünnak algas hästi üles ehitatud manipulatsiooniga, mille eesmärk oli panna inimene uskuma, et ta teeb argiseid ja hädavajalikke toiminguid. Raamatupidaja töö […]
Neverhacki ründava turbe juht Kaspar Jüristo pälvis Eesti esimesel riiklikul konkursil Digiauhinnad 2026 “Hea häkkeri” tunnustuse. Auhinna eesmärk on tunnustada nn valge kaabu eksperte, kelle töö aitab avastada kriitilisi turvanõrkusi enne, kui neid jõuavad ära kasutada kurjategijad. Kolmapäeval, 27. mail Telliskivi loomelinnakus toimunud pidulikul galal kuulutati välja Eesti esimese riikliku konkursi Digiauhinnad 2026 võitjad. Rambivalgusesse […]
Tehnoloogia areneb kiiremini, kui regulatsioonid ja inimeste teadmised järele jõuavad. Pettused muutuvad usutavamaks, tööriistad võimsamaks ja nende kasutamisega kaasnev mugavus kasvab samuti kiiresti, kirjutab Ronnie Jaanhold. Arst kuulab patsienti, keskendub ja küsib täpsustavaid küsimusi. Ta ei kirjuta midagi üles, sest vestlus salvestatakse ning tehisintellekt koostab sellest ise haigusloo. Arstil jääb nüüd rohkem aega patsiendi jaoks, […]
