Internetipetturid. Kes nad on? Kus nad on? Kuidas nad töötavad?
Teises podcasti episoodis avame järk-järgult kaarte ja toome konkreetseid näiteid tüssajate töövõtetest. Püüame leida vastuse küsimusele, kas tasub internetipetturit ise õnge püüda ja seeläbi ka tema aega raisata. Ühtlasi räägime kasutatavatest ettevaatusabinõudest ning sellest, kuidas on internetipetturite võtted aja jooksul muutunud.
Päevakajaliste uudiste rubriigis räägivad saatejuhid seekord Itella andmelekkest ning Microsoft nullpäeva haavatavuste ära kasutamisest.
Ronnie Jaanholdi ja Siim Pajusaare seekordseks külaliseks on CYBERS küberturbekeskuse juht Siim Sarv, kes lahkab lähemalt ühe juhtumi anatoomiat, kus uuriti pahaaimamatu petturi töövõtteid.
Tänapäeval lähenevad petturid ohvritele peamiselt e-kirjade kaudu, kuid suurem osa satub enamasti rämpsposti ja seetõttu ei pruugi me neist alati teadlikud olla. Samas pole välistatud ka lähenemine näiteks WhatsAppi ja Telegrami kaudu või ka telefonikõnede ja SMSide teel.
Igaühel meist ei tasu hakata petturiga otsekontakti astuma. Küll aga kui seda siiski teha, siis väga turvaliselt ja läbimõeldult, kasutades selleks ühekordseid kommunikatsioonivahendeid (nt kõnekaardid, selleks suhtluseks loodud e-mail). Kindlasti tuleb meeles pidada, et isiklikku infot ei tohi suhtluse käigus välja anda.
Kuula SIIT kas ja kuidas petturit turvaliselt petta.
Viited: