Ohvri süüdistamine on lihtne tekkima, ent süüdi on siiski kurjategijad, mitte ohver

CYBERS 11. okt 2023

Eestis registreeritakse igal kuul umbes 200-300 suurema mõjuga küberintsidenti. Paraku räägitakse nendest avalikult või ka siseringis liiga vähe.

Jürgen Erm | CEO, CYBERS

Rünnakutest rääkimiseks või mitterääkimiseks on tihti mitu (kohati vastukäivat) põhjust. Vahel on strateegiliselt oluline mitte anda kurjategijatele kõlapinda, kuid tihti on asi lihtsalt selles, et ohvrid tunnevad häbi või kardavad oma maine pärast. Ohvrisüüdistamine on küberturvalisuses lihtne tekkima – tarkvara oli uuendamata, paroolid vahetamata, turvaprotokollid ei olnud paigas või oldi hooletu. Kuigi need on kõik üliolulised aspektid, on süüdi siiski pahatahtlikud kurjategijad, mitte ohver. Ohvriks langemist võib olla raske tunnistada, kuid enamikel juhtudel tõuseb juhtunu möönmisest rohkem kasu kui kahju.

Avatult rääkimise suurim kasutegur on üldise teadlikkuse kasv ja järgnevate rünnakute ennetamine. Teadmine juhtunust ja selle põhjustest aitab sarnaseid inimesi või ettevõtteid riskide hindamisel. Ettevõtete puhul on kitsamaks ja käegakatsutavamaks kasuteguriks aus maine oma klientide, partnerite ja töötajate silmis. Tunnistada rünnaku ohvriks langemist ja seejuures näidata, milliseid vastumeetmeid ette võeti, tõstab iga ettevõtte usaldusväärsust. Kahtlemata on ka juhtumeid, kus rünnakust rääkimine võibki olla kurjategijate taotlus. Näiteks enamik ummistusrünnakute (DDoS) läbiviijatest soovivadki tähelepanu püüda segaduse külvamisega.

Suur osa Eesti ettevõtete ja avalike teenuste vastu läbiviidavatest ummistusrünnakutest lähtuvad Venemaalt. Kahtlemata on agressorriigi huvi lihtsalt näidata, et rünnakud toimuvad, ning seeläbi tõsta ühiskonna üldist hirmutaset. Sellistel puhkudel on aga tegu lihtsate ja rumalate rünnakutega, millel enamasti ei ole ulatuslikku ega pikaajalist mõju. Tavaliselt jätavad need kurjategijad maha ka mingi eristusmärgi, lootes, et kuskil mainitakse nad ära.

Sellistel puhkudel on minu soovitus olla lakooniline – juhtus, tegelesime, väljusime võitjatena. Kui ettevõtetel on hirm mainekahju ees, siis sarnane tendents on ka eraisikute vastu toime pandud rünnakutes. Näiteks nn armukelmide või investeerimispetturite ohvriks langenud inimesed ei julge pahatihti sellest oma lähedastele rääkida, sest kardavad „lolliks tembeldamist“. Jällegi, ohver EI OLE süüdi, süüdi on pahatahtlikud kurjategijad. Rünnakust või kasvõi kahtlusest tasub rääkida – see võimaldab õigel ajal abi saada, tõstab üldist teadlikkust ja heal juhul aitab kaaskodanikel vältida sarnase rünnaku ohvriks langemist. Muidugi on kõige olulisem rünnakute ennetamine ja kurjategijatele ebasoodsa pinnase loomine. Seejuures on aga mõistetav, et väiksematel ettevõtetel ei pruugi olla ressursse ennetustööga tegelemiseks või ei tule see lihtsalt pähegi enne kui häda käes. Rünnaku avastamisel on esmatähtis operatiivne vastutegevus ja kõikide puudutatud osapoolte kiire teavitamine. Üks olulisemaid asju on aga juhtunust rääkimine. See aitab nii endal kui ka teistel tulevikus rünnakuid edukamalt vältida.

Artikkel avaldatud siin: ITuudised

Viimased postitused

2. juuli 2026

Kuidas tagada turvaline AI ja pilveteenuste kasutamine

Netskope aitab muuta nähtamatud riskid nähtavaks Pilveteenused, SaaS-rakendused ja tehisintellekt on saanud meie igapäevase töö oluliseks osaks. Küsimus ei ole enam isegi selles, kas töötajad neid kasutavad, vaid selles, kas organisatsioon suudab seda kasutust turvaliselt omaltpoolt juhtida. Täna on võimalik töötada kõikjal- kontoris, kodus, kliendi juures ja liikvel olles. Andmed liiguvad Microsoft 365, Google Workspace’i, […]

Loe edasi
2. juuli 2026

Üks turvanõrkus võib peatada kogu tootmisliini

Eesti tööstusettevõtted on viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe. Automatiseeritud tootmisliinid, ühendatud seadmed, pilveteenused ja digitaliseeritud tarneahelad aitavad tõsta efektiivsust ning konkurentsivõimet. Kuid mida rohkem sõltub tootmine digitaalsest taristust, seda suuremaks muutub ka küberturvalisuse roll. Neverhack Estonia juhatuse liikme Rita Käit’i sõnul ei ole Eesti tööstusettevõtete suurim väljakutse enam tehnoloogia puudumine, vaid tervikpildi puudumine. „Paljud ettevõtted […]

Loe edasi
26. juuni 2026

Suurem sooline tasakaal juhtimises on kasulik ka meestele

Suurem sooline tasakaal juhtimises annab ka meestele võimaluse pääseda peaaegu kohustuslikust tugeva otsustaja rollist, kirjutab küberturbeettevõtte Neverhack Estonia juhatuse liige Rita Käit. Eesti börsiettevõtted peavad vastavalt eurodirektiivile juuni lõpuks suurendama soolist tasakaalu oma juhtimises. Suuremast soolisest tasakaalust ettevõtete juhtimises räägitakse sageli kui naiste võimalusest jõuda õiglasemal ja lihtsamal viisil otsustajate sekka. See on kahtlemata oluline, […]

Loe edasi