Ohvri süüdistamine on lihtne tekkima, ent süüdi on siiski kurjategijad, mitte ohver

Avatult rääkimise suurim kasutegur on üldise teadlikkuse kasv ja järgnevate rünnakute ennetamine. Teadmine juhtunust ja selle põhjustest aitab sarnaseid inimesi või ettevõtteid riskide hindamisel. Ettevõtete puhul on kitsamaks ja käegakatsutavamaks kasuteguriks aus maine oma klientide, partnerite ja töötajate silmis. Tunnistada rünnaku ohvriks langemist ja seejuures näidata, milliseid vastumeetmeid ette võeti, tõstab iga ettevõtte usaldusväärsust. Kahtlemata on ka juhtumeid, kus rünnakust rääkimine võibki olla kurjategijate taotlus. Näiteks enamik ummistusrünnakute (DDoS) läbiviijatest soovivadki tähelepanu püüda segaduse külvamisega.

Suur osa Eesti ettevõtete ja avalike teenuste vastu läbiviidavatest ummistusrünnakutest lähtuvad Venemaalt. Kahtlemata on agressorriigi huvi lihtsalt näidata, et rünnakud toimuvad, ning seeläbi tõsta ühiskonna üldist hirmutaset. Sellistel puhkudel on aga tegu lihtsate ja rumalate rünnakutega, millel enamasti ei ole ulatuslikku ega pikaajalist mõju. Tavaliselt jätavad need kurjategijad maha ka mingi eristusmärgi, lootes, et kuskil mainitakse nad ära.

Sellistel puhkudel on minu soovitus olla lakooniline – juhtus, tegelesime, väljusime võitjatena. Kui ettevõtetel on hirm mainekahju ees, siis sarnane tendents on ka eraisikute vastu toime pandud rünnakutes. Näiteks nn armukelmide või investeerimispetturite ohvriks langenud inimesed ei julge pahatihti sellest oma lähedastele rääkida, sest kardavad „lolliks tembeldamist“. Jällegi, ohver EI OLE süüdi, süüdi on pahatahtlikud kurjategijad. Rünnakust või kasvõi kahtlusest tasub rääkida – see võimaldab õigel ajal abi saada, tõstab üldist teadlikkust ja heal juhul aitab kaaskodanikel vältida sarnase rünnaku ohvriks langemist. Muidugi on kõige olulisem rünnakute ennetamine ja kurjategijatele ebasoodsa pinnase loomine. Seejuures on aga mõistetav, et väiksematel ettevõtetel ei pruugi olla ressursse ennetustööga tegelemiseks või ei tule see lihtsalt pähegi enne kui häda käes. Rünnaku avastamisel on esmatähtis operatiivne vastutegevus ja kõikide puudutatud osapoolte kiire teavitamine. Üks olulisemaid asju on aga juhtunust rääkimine. See aitab nii endal kui ka teistel tulevikus rünnakuid edukamalt vältida.

Artikkel avaldatud siin: ITuudised