Rünnakutest rääkimiseks või mitterääkimiseks on tihti mitu (kohati vastukäivat) põhjust. Vahel on strateegiliselt oluline mitte anda kurjategijatele kõlapinda, kuid tihti on asi lihtsalt selles, et ohvrid tunnevad häbi või kardavad oma maine pärast. Ohvrisüüdistamine on küberturvalisuses lihtne tekkima – tarkvara oli uuendamata, paroolid vahetamata, turvaprotokollid ei olnud paigas või oldi hooletu. Kuigi need on kõik üliolulised aspektid, on süüdi siiski pahatahtlikud kurjategijad, mitte ohver. Ohvriks langemist võib olla raske tunnistada, kuid enamikel juhtudel tõuseb juhtunu möönmisest rohkem kasu kui kahju.
Nutikad kodumasinad võivad avada ukse küberkurjategijatele
Veel kümmekond aastat tagasi tähendas turvaline kodu eelkõige korralikku lukku ja võib-olla ka valvesüsteemi. Tänapäeval tähendab kodu kaitsmine aga palju enamat. Üha suurem osa meie elust toimub digitaalses keskkonnas ning koos sellega on muutunud ka turvariskid. Kurjategijad ei pea enam füüsiliselt kellegi koju sisse murdma, piisab vaid ligipääsust ühele internetti ühendatud seadmele. Robotmuruniidukid, robottolmuimejad, turvakaamerad, […]
