Küberturbest rääkides öeldakse sageli, et „küsimus ei ole selles, kas sind rünnatakse, vaid millal see juhtub…“ Isegi meedias on uudised küberrünnakutest ettevõtete vastu muutunud igapäevaseks. Palju on neid, kes mõtlevad, et meiega seda ei juhtu. Kuni see siis, ikkagi juhtub.
Mida siis teha, kui olete juba pihta saanud?
Kuidas halva olukorra juures kõige halvemat ära hoida? Sellises olukorras on reageerimine esimeste tundide ja päevade jooksul kriitilise tähtsusega. Tuleks küsida, kas teie ettevõtte meeskond on piisavalt kogenud, et rünnaku tagajärgedega toime tulla? Kui ei ole, oleks tark sellisteks olukordadeks kaasata välist abi.
Kuidas saame aidata?
eCSIRT ehk Emergency Computer Security Incident Response Team on meie intsidentide kiirele lahendamisele spetsialiseerunud meeskond, kes aitab rünnakuga pihta saanud ettevõtete enda IT meeskondadel oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja tööriistade abil võimalikult kiirelt ja targalt reageerida.
Teeme kindlaks, kuidas ründajad sihtmärgile ligi pääsesid, mis on nende eesmärk ja millele kõigele neil täpselt ligipääs on.
Esmalt kogume andmed, siis analüüsime olukorda, et mõista olukorra tõsidust, skoopi ja võimalikke mõjusid ning hinnata erinevaid võimalikke rünnakustsenaariume. Teeme plaani, et minimeerida intsidendi võimalikke mõjusid.
Mida teha, kui teid on rünnatud?
- Esmalt tasub kinni panna kõik välised ühendused ja kõigest muust lahti ühendada pihta saanud süsteemid.
- Adminide ligipääsud tuleb kinni panna ja luua uued. Samuti tuleks vaadata, kas pahalased on loonud ka uusi ligipääse.
- Süsteemidele tuleks esimesel võimalusel teha turvauuendused ning teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit.
Kuidas küberintsidente ära hoida?
Parim viis rünnakutega toimetulekuks on siiski nende ennetamine ja ära hoidmine. Küberturbesse investeerimine on alati kuluefektiivsem kui tagajärgedega tegelemine.
Aga kui palju üks küberünnak üldse maksab?
Reeglina just nii palju, et ettevõttel oleks maksimaalselt valus. Kelmid oskavad oma tööd teha ja alustavad sellest, et uurivad välja, mis on ettevõtte aastane käive ja kasum. Lunavarakelmid esitavad tavapäraselt nõude, mis on ligikaudu 5% aastakäibest.
Kui lisada sellele veel mainekahju, tööseisakutest tingitud kahju ja kriisi lahendamisele kulunud ressursid, siis on rünnaku tegelik maksumus sellest veelgi kõrgem. Kui juba eos investeerida 2-3% käibest IT turvalisusesse, on kulutused igal juhul oluliselt väiksemad.
